Oma koerale treeneri (või koerakooli) valimine võib olla nii väga lihtne kui ka väga raske ülesanne – sõltub, kui oluliseks peate endale ja koerale sobiva treeneri leidmist. Järgnevalt tooksin välja mõned aspektid, mida võiks koeratreeneri valikul silmas pidada.
Ühe olulisema asjana nimetaksin seda, et te üldse koera treenimise peale mõtlete, peate seda oluliseks ning kuhugi treeningule siirdute. Üsna suure tõenäosusega on sellest kasu nii teile kui ka koerale.
Kuid kuidas üldse koeratreener leitakse? Tihti uuritakse koeraomanikest sõprade käest ja kui sõpradel head soovitust anda ei ole, siis internetist või tehakse ka mõlemat korraga. Kas sõpradest ja internetist on tegelikkuses abi? Nii ja naa.
Sõbra soovitusel treeneri juurde minek on tegelikult samasugune loterii nagu internetist otsides. Tihti ei tule koeraomanikud selle peale, et kuigi treenerit otsitakse koerale, peab koeratreener esmalt sobima omanikule endale. See, et treener sobis sõbrale, ei tähenda seda, et ta sobib ka teile. Nii-öelda peate olema treeneriga „samal lainel“ – mõne inimesega on kohe hea sobivus ja mõnega vähem ning mõnega pole üldse. See on paratamatus ja sellega tuleks arvestada. Ka võib see sobivus aja jooksul nii tekkida kui ka kaduda ning see on täiesti normaalne, inimesed on erinevad ja sellisesse olukorda peaks nii koeratreener kui ka koeraomanik suhtuma mõistvalt.
Mis juhtub siis, kui treeneri ja koeraomaniku vahel ei ole „samal lainel“ olukorda? Tihti jäetakse koerakool pooleli: ei sobi, pole tahtmist tundi minna jne. Ja kui see kõige esimene treener on ära proovitud ja kool pooleli jäetud või suure hädaga lõpuni käidud, siis tihti enam edaspidi koeraga kooli ei minda. Tegelikult tuleks tegutseda risti vastupidi, kui tahate oma koerale head.
Peate leidma endale sobiva treeneri – ta võib olla kohe esimene, aga võib olla ka alles kolmas või viies. Kahjuks inimesed enamasti ei proovi käia erinevate treenerite juures, selle asemel lüüakse käega. Ärge lööge käega endale hea koeratreeneri leidmisel – proovige julgelt erinevate juures oma koeraga käia, see tuleb ainult kasuks. Paljudel treeneritel on esimene tund tasuta just sellepärast, et inimene saaks proovida, kas talle võiks antud treeneri juhendamisel koera õpetamine sobida.
Oletame, et olete endale sobiva koeratreeneri leidnud. Kas üldse teate, mida ta koertele õpetab, millised on tema koolitusmeetodid? Inimesed on tihti arvamusel, et koerakoolis kõik treenerid õpetavad sõnakuulelikkust (tuntud ka sõnaga „dressuur“ ehk „dresseerimine“), aga et lihtsalt mõni treener on karmim, mõni „pehmem“ vms. Tegelikult see nii ei ole. Kuigi sõnakuulelikkuse treening on ilmselt kõige tuntum koera koolitamise viis, ei ole see mitte ainuke ega pruugi alati olla ka parim valik teie koerale.
Igal koeratreeneril on oma „käekiri“ – meetod kuidas ta koeri õpetab. Samuti on treeneritel oma lemmikalad, mida neile kõige rohkem teha meeldib ja millele nö ollakse spetsialiseerunud. Nimetaks siin näiteks mõningad: sõnakuulelikkus, agility, rallikuulekus, jahitreening, varrukatreening, näitusetreening jne. Tihti on need treeneritel/koolidel kombineeritud, õpetatakse koerale paari ala kas jooksvalt järjest või paralleelselt. Lisaks veel variatsioonid ja kombinatsioonid, kuidas üks või teine treener tegeleb probleemsemate koertega jms.
Ehk siis teil on vaja teada, mida konkreetne koertekool või treener üldse õpetab – kas see on tegevus või oskused, millega teie ja koer tahate edaspidi tegeleda. Samuti võib üleüldse siirduda ühel alalt teisele ja õpetada koerale täiesti uusi asju – talle meeldiks see väga.
Loomulikult ei piirdu erinevused ainult õpetatavate aladega, erinevused on ka treenerites kui isiksustes – just selles pehmuses, kõvaduses, positiivsuses, negatiivsuses jne. Treenerid võivad olla spetsialiseerunud ka koeratõugude järgi – ehk siis treener õpetab põhiliselt ühte tüüpi või omavahel sarnaste iseloomudega koeri ja tal ei pruugi hästi välja tulla muu erineva iseloomuga tõu õpetamine.
Järgnevalt tooksin välja ühe levinud eksiarvamuse: koeraga peab käima koerakoolis, kui ta on noor või kutsikas, vana koeraga ei ole mõtet/vaja kooli minna. Minu arvates on see üks kõige hullemaid (ja halvemaid) müüte üleüldse. See on sama, kui inimene käib noorena koolis, lõpetab selle ja kogu ülejäänud elu ei teeks enam mitte kui midagi huvitavat, lihtsalt vahiks lakke ja keeraks diivanil teise külje. See oleks masendav ja kohutavalt igav – kuid täpselt nii paljud koerad tunnevad. Niisugune tegevusetus viib aga tihti tagajärgedeni, mis väljenduvad lõhutud asjades ja üleüldises "halvas" koera käitumises. Reaalsuses aga on olukorra põhjustajaks koera omanik ise.
Hooliv koeraomanik käib oma koeraga igal nädalal korra-kaks treeningul, või kel nii tihti pole võimalik, siis kord-paar kuus. Sest koerale meeldib tegevus, ta ei taha vahtida nurgas või pidevalt lihtsalt ringi jalutada samadel tänavatel. Koera vanusel ei ole tähtsust, ka vanad koerad armastavad tegevust, eriti mõttetegevust – nagu ka noored. Koos koeraga regulaarselt harjutades toob see ka inimese enda igapäevarutiinist välja ja viib mõtted mujale – meeldiv vaheldus kõigile ning lisaks saab nii koer kui omanik uusi oskusi juurde.
Nüüd kui tundub, et olete endale ja koerale sobiva treeneri leidnud, siis tulekski käia koeraga treeningutel ning püüda aru saada, kas ka tegelikult on nii koeratreener, tema treeningmeetodid ning kõik muu vastuvõetav. Kindlasti katsuge seda hinnata ka oma koera seisukohast – mõni näiliselt tõhus treeningmeetod võib olla koerale kohutavalt ebameeldiv või lausa valus.
Kõige hullem, mis te saate oma koerale teha, on teda vale treenimisega vaimselt nii tasakaalust välja lüüa, et ta muutub ebakindlaks, agressiivseks ja araks koeraks. Selline koer on oma ettearvamatu käitumisega ohtlik nii oma pereliikmetele kui kõigile teistele. Kui niisugune olukord peaks ilmnema, tuleks see treeningkava koheselt lõpetada ning kiiresti leida uus koeratreener, kel on teistsugused treeningmeetodid.
Kui panna ritta 100 koeratreenerit, siis kõik nad treeniksid üht ja sama koera tegelikult erinevalt. Igaühel on oma lähenemine ja nägemus – seda isegi juhul, kui kõik oleksid näiliselt täpselt ühtmoodi õppinud, mida muidugi ei ole tehtud. Igal treeneril on oma kogemus, nägemus, teadmised ning kuidas ta neid rakendab. Ehk kui need treenerid oleks kõik õppinud sama treeningmeetodit rakendama, teeksid nad seda ikkagi igaüks veidi erinevalt. Ja kuna ka treeningmeetodeid on mitmeid erinevaid ning neid on võimalik omavahel kombineerida, siis tegelikult oleks teil igal 100 juhul erinevalt treenitud koer.
Teile ja koerale sobiva treeneri leidmine viib tihti aastatepikkuse koostööni, mille käigus koera arendatakse ja treenitakse ka pärast nö aktiivse treening (õppe)protsessi lõppu. Ehk siis treeningul käiakse eelkõige koera tegevuses hoidmise pärast, et vaim ei manduks ning ta saaks teha koos omanikuga meeldivaid tegevusi. Kuigi koera on võimalik kogu elu jooksul treenida aina uutele kõrgustele ning tema oskusi pidevalt täiendada, ei ole kõik koeraomanikud sellest huvitatud ning samuti võtab see ka üsna palju aega ja tekitab rahalisi kulutusi. Siiski aeg-ajalt koeraga treeningul käimine on igati kasulik tegevus - tuletab koerale meelde ununema hakkavad oskused ja kindlasti pakub ka rõõmu ning vaheldust igapäevarutiinile.
Kokkuvõtteks soovin öelda, et iga koer väärib treenimist ja õpetamist. Mil viisil ja kuidas seda tehakse, on juba koeraomaniku südametunnistusel ja vastutusel. Mitte kõik treeningmeetodid ei mõju koerale hästi, samuti on iga koer erinev isiksus ning mis sobis ühele, ei pruugi sobida teisele.
Mida meie koertele õpetame, saate lugeda siit artiklist.
Loe ja vaata meie blogist teisi artikleid ja videoid
Toredat treenimist,
Marko Ponder
Dog Training Estonia
www.koertetreening.ee
