Suure osa inimeste maailma tajumisest moodustab nägemine, kuid koerte jaoks, kes kuulevad ja haistavad inimestest oluliselt paremini, moodustub nende maailmapilt hoopis teistest tajudest kui inimestel. Seetõttu ei pea inimesed ja koerad jalutamiseks üht ja sama tegevust – meie kui inimesed oleme oma maailmanägemise poole kaldu ning tihti jääb koerte vaatenurk märkamata.
Selleks, et koeraga jalutamist kui tegevust paremini mõista, tuleb esmalt vaadata koera tegevust natuke üldisemalt.
Koer ajab jalutuskäigul oma asju – rahuldab oma loomulikud vajadused ning nuusib ringi. Koeraga jalutuskäik koosneb sisuliselt kahest osast: koeraga edasi liikumisest ja liikumise vahepeal koera nuuskimisest ning koos nuuskimisega ümbritsevaga tutvumisest. Seejuures on võimalik edasi liikuda mitmel moel: joostes, kiiresti jalutades, aeglaselt jalutades. Kõik need liikumisviisid ei liigitu aga „koeraga jalutamise“ alla.
Koeraga jooksmine. On väga oluline mõista, et kui näiteks koeraga koos joosta või lasta tal ratta kõrval lipata, siis see on koerale treening, täpselt samamoodi nagu jooksmine on inimese jaoks treening. Koera lihastes, vereringes ja kogu organismis toimuvad samasugused muutused nagu inimeselgi. Kahjuks kiputakse mõnikord ära unustama koera suurust – väike koer peab jooksma kiiresti juba siis, kui inimene kõnnib rahulikult – seega väikesed koerad võivad saada iga päev väga suure koormuse kätte ainuüksi omanikuga jalutades.
Nii nagu inimese poolt koerale planeeritud jooks liigitub koera treeningu alla, liigituvad sinna ka muud koeraspordi alad: agility, sõnakuulelikkus jms. tegevused.
Nii et juhul, kui koera treenitakse, siis peaks alati arvestama, et see ei ole koera jalutamine või vaba aeg. Jalutamise aeg peab olema sellele treeningule lisaks. Põhjuseks ongi asjaolu, et need ei ole üks ja seesama asi.
Koeraga kiirel sammul jalutamine. Inimese kiire jalutamine on koera jaoks peaaegu sama mis jooks isegi suure koera jaoks. Treeningu aste on küll väiksem, aga muul viisil olulist erinevust jooksust ei ole.
Koeraga aeglaselt jalutamine. Aeglaselt jalutamine on tegevus, kus koerale antakse päriselt tema nö „vaba aeg“, täpselt samamoodi nagu inimeselegi. Kui inimene tegeleb regulaarselt jooksutreeninguga, siis seda ei loeta samaväärseks oma laste või kallimaga jalutamisega. Nii ei saa ka koera jooksutreeningut lugeda tema vabaks ajaks. Seetõttu on koerale vaja anda igapäevaselt vaba aeg, kus ta tegeleb iseenda asjadega, milleks on näiteks rahulikult ringi nuuskimine ja uute asjade ning olukordadega tutvumine.
Koeraga jalutamisel on kõige olulisem mõista, et mitte kuhugi ei ole kiiret. Õues jalutades ei ole vajalik võtta eesmärgiks läbida võimalikult palju kilomeetreid vaid hoopis kulutada õues viibimise aega koera jaoks kvaliteetselt. Seetõttu 500 m läbimine, lastes seejuures koeral rahulikult nuuskida, on tema vaimse tervise seisukohalt oluliselt parem tegevus kui sama ajaga 5 km läbimine joostes või kiirel kõnnil.
Koera nuuskimine. Kuna nuuskimine ehk koeral oma nina kasutamine on tema loomulik ning meeldiv tegevus, siis selle tegevuse käigus koera aju „toodab“ erinevaid rahustavaid ja positiivselt mõjuvaid kemikaale tema kehasse – täpselt samamoodi nagu inimesele meeldivad tegevused pakuvad mõnu ja rahuldust. Kui inimeselt võtta ära kõik tema meeldivad ja rahuldust pakkuvad tegevused, muutub inimene närviliseks, läheb stressi ning ärevaks – kui koeralt võtta ära võimalus rahulikult ringi nuuskida ning maailma uudistada, juhtub koeraga täpselt sama asi.
Selleks, et koer oleks nii vaimselt kui füüsiliselt terve, tuleb hoida koera treeningud ja vaba aeg tasakaalus, seejuures tuleks meeles pidada, et kui ühel päeval on treening, siis minimaalselt järgneval kahel päeval peab koeral olema päris vaba aeg ning rahulik jalutamine. Kuna treening on koerale füüsiliselt ning vaimselt koormav, siis sellest taastumine vajab aega isegi juhul, kui selget füüsilist väsimust koeral märgata ei ole.
Lisaks aeglasele jalutamisele on vaja ka õige pikkusega rihma ning seda, et koer rihmast ei rebiks, sest kui koer on stressis ning tunneb vajadust kogu aeg rihma rebida, siis seni kuni selline olukord kestab, ei saa toimuda ka mõnusaid mõlemale meelepäraseid jalutuskäike ei koera ega omaniku jaoks.
Meie läbiviidavate treeningute üks osa on õpetada koerad ja inimesed koos jalutama – koeraga päriselt jalutamine ei ole seesama jalutamine, mida inimesed omavahel jalutades teevad ning ka koertega kiputakse jalutama inimeste moodi. Õpetame koerad rihmast mitte rebima ehk jalutama lõdva rihmaga ning omanikud koeraga õigesti jalutama. Andes koerale võimaluse koera moodi jalutada, annate talle tagasi tema oma maailma, mille eest on ta teile lõpmata tänulik. Koeraomanik aga näeb, et tema koer on rahulikum, enesekindlam, vähem ärrituv ning õnnelikum.
Marko Ponder
Dog Training Estonia www.koertetreening.ee
Video lõdva ehk naeratava rihmaga jalutamise treeningutest – õpetame koerad rihmast mitte tirima
